1. Valige tööriista geomeetrilised parameetrid
Roostevaba terase töötlemisel tuleks tööriista lõikeosa geomeetriat üldiselt arvestada kaldenurga ja taganurga valikuga. Kaldenurga valimisel tuleks arvestada selliste teguritega nagu soone profiil, kalde olemasolu või puudumine ning tera kalde positiivne ja negatiivne nurk. Roostevaba terase töötlemisel tuleb olenemata tööriistast kasutada suuremat kaldenurka. Tööriista kaldenurga suurendamine võib vähendada laastu lõikamisel ja puhastamisel tekkivat takistust. Kliirensi nurga valik ei ole väga range, kuid see ei tohiks olla liiga väike. Kui kliirensi nurk on liiga väike, põhjustab see tooriku pinnaga tõsist hõõrdumist, mis halvendab töödeldud pinna karedust ja kiirendab tööriista kulumist. Ja tugeva hõõrdumise tõttu suureneb roostevaba terase pinna kõvenemise mõju; tööriista kliirensi nurk ei tohiks olla liiga suur, liiga suur, et vähendada tööriista kiilunurka, vähendada lõikeserva tugevust ja kiirendada tööriista kulumist. Üldiselt peaks kliirensi nurk olema tavapärase süsinikterase töötlemisel sobivalt suurem.
Lõikenurga valik Lõikesoojuse tekkimise ja hajumise seisukohast võib lõikenurga suurendamine vähendada lõikesoojuse teket ja lõiketemperatuur ei ole liiga kõrge. Liiga suure lõikenurga korral väheneb tööriista otsa soojuseraldusmaht ja lõiketemperatuur on vastupidiselt kõrge. Lõikenurga vähendamine parandab lõikepea soojuseraldust ja lõiketemperatuur võib langeda. Liiga väikese lõikenurga korral on lõikedeformatsioon märkimisväärne ja lõikel tekkiv soojus ei haju kergesti. Praktika näitab, et kõige sobivam on lõikenurk 15°–20°.
Jämeda töötlemise jaoks vaba nurga valimisel on vaja, et võimsate lõikeriistade lõikeserva tugevus oleks kõrge, seega tuleks valida väiksem vaba nurk; viimistluse ajal toimub tööriista kulumine peamiselt lõikeserva piirkonnas ja külgpinnal. Roostevaba teras, mis on töötlemiskõvenemisele kalduv materjal, mõjutab oluliselt pinna kvaliteeti ja tööriista kulumist külgpinna hõõrdumise tõttu. Mõistlik vaba nurk peaks olema: austeniitse roostevaba terase (alla 185HB) puhul võib vaba nurk olla 6°–8°; martensiitse roostevaba terase (üle 250HB) töötlemisel on vaba nurk 6°–8°; martensiitse roostevaba terase (alla 250HB) puhul on vaba nurk 6°–10°.
Tera kaldenurga valik Tera kaldenurga suurus ja suund määravad laastuvoo suuna. Tera kaldenurga ls mõistlik valik on tavaliselt -10°-20°. Välisringi mikroviimistlemisel, peentreimisel ja peenhööveldamisel tuleks kasutada suure teraga kaldenurka ls45°-75°.
2. Tööriistamaterjalide valik
Roostevaba terase töötlemisel peab tööriistahoidik olema suure lõikejõu tõttu piisava tugevuse ja jäikusega, et vältida lõikeprotsessi ajal tekkivat värinat ja deformatsiooni. See nõuab tööriistahoidiku sobivalt suure ristlõikepindala valimist ja tööriistahoidiku valmistamiseks suurema tugevusega materjalide, näiteks karastatud ja lõõmutatud 45- või 50-terase kasutamist.
Tööriista lõikeosa nõuded Roostevaba terase töötlemisel peab tööriista lõikeosa materjal olema väga kulumiskindel ja säilitama lõikeomadused kõrgemal temperatuuril. Praegu kasutatakse tavaliselt kiirlõiketeras ja kõvasulam. Kuna kiirlõiketeras suudab oma lõikeomadusi säilitada ainult alla 600 °C, ei sobi see kiirlõikamiseks, vaid ainult roostevaba terase töötlemiseks madalatel kiirustel. Kuna kõvasulammaterjalidel on parem kuumakindlus ja kulumiskindlus kui kiirlõiketerasel, sobivad kõvasulammaterjalidest tööriistad roostevaba terase lõikamiseks paremini.
Kõvametallist kõvasulam jaguneb kahte kategooriasse: volfram-koobaltisulam (YG) ja volfram-koobaltisulam (YT). Volfram-koobaltisulam on hea sitkusega. Valmistatud tööriistadel saab kasutada suuremat kaldenurka ja teravamat serva lihvimiseks. Laastud deformeeruvad lõikamise ajal kergesti ja lõikamine on kiire. Laastud ei jää tööriista külge kergesti kinni. Sellisel juhul on sobivam töödelda roostevaba terast volfram-koobaltisulamist. Eriti jämeda töötlemise ja katkendliku lõikamise korral, millega kaasneb suur vibratsioon, tuleks kasutada volfram-koobaltisulamist tera. See ei ole nii kõva ja rabe kui volfram-koobaltisulam, seda ei ole kerge teritada ja see on kergesti hakitav. Volfram-koobaltisulam on parema punase kõvadusega ja kulumiskindlam kui volfram-koobaltisulam kõrgetel temperatuuridel, kuid see on hapram, ei ole löögi- ja vibratsioonikindel ning seda kasutatakse üldiselt roostevaba terase peentreimise tööriistana.
Tööriistamaterjali lõikeomadus on seotud tööriista vastupidavuse ja tootlikkusega ning tööriistamaterjali valmistatavus mõjutab tööriista enda tootmis- ja terituskvaliteeti. Soovitatav on valida tööriistamaterjalid, millel on kõrge kõvadus, hea nakkuvus ja sitkus, näiteks YG kõvasulam. YT kõvasulami kasutamine on kõige parem vältida, eriti 1Gr18Ni9Ti austeniitse roostevaba terase töötlemisel. YT kõvasulami kasutamist tuleks kindlasti vältida, kuna titaan (Ti) roostevabast terasest ja titaan YT kõvasulamitest tekitavad afiinsust, mis võib sulamist titaani kergesti eemaldada ja tööriista kulumist kiirendada. Tootmispraktika näitab, et YG532, YG813 ja YW2 kolme materjaliklassi kasutamisel roostevaba terase töötlemisel on hea töötlemisefekt.
3. Lõikekoguse valik
Serva ja katlakivi tekkimise vähendamiseks ning pinnakvaliteedi parandamiseks on kõvasulamist tööriistadega töötlemisel lõikekogus veidi väiksem kui tavaliste süsinikterasest toorikute treimisel, eriti lõikekiirus ei tohiks olla liiga suur. Üldiselt on soovitatav lõikekiirus Vc = 60–80 m/min, lõikesügavus ap = 4–7 mm ja etteandekiirus f = 0,15–0,6 mm/r.
4. Tööriista lõikeosa pinnakaredusele esitatavad nõuded
Tööriista lõikeosa pinnaviimistluse parandamine võib vähendada laastude kõverdumise takistust ja parandada tööriista vastupidavust. Võrreldes tavalise süsinikterase töötlemisega tuleks roostevaba terase töötlemisel lõikekogust vastavalt vähendada, et aeglustada tööriista kulumist; samal ajal tuleks valida sobiv jahutus- ja määrdevedelik, et vähendada lõikekuumust ja lõikejõudu lõikamisprotsessi ajal ning pikendada tööriista kasutusiga.
Postituse aeg: 16. november 2021
